Vähk on tänapäeva ühiskonnas üks suuremaid terviseprobleeme. See on tingitud paljudest teguritest, sealhulgas geneetilistest, keskkonna- ja käitumismuutustest. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on vähk maailmas südame-veresoonkonna haiguste järel teisel kohal surmapõhjusena. Seda tõendab ka statistika, mis viitab haigestumuse suurenemisele.
Milline on vähi esinemissagedus?
Ülemaailmselt areneb hinnanguliselt iga kolmas inimene elu jooksul vähki. See statistika võib riigiti, elustiili ja tervishoiuteenuste lõikes erineda, kuid see toob esile vähi levimuse ulatuse.
Statistika teaduslikest allikatest:
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO): WHO 2020. aasta andmete kohaselt diagnoositakse maailmas igal aastal üle 18 miljoni uue vähijuhtumi. Vähi levimus kasvab ning 2040. aastaks võib prognooside kohaselt uute vähijuhtude arv ulatuda lausa 30 miljonini.
American Cancer Society (ACS): ACS andmetel haigestub üks kolmest Ameerika Ühendriikide inimesest vähki. Vähi levimus sõltub suuresti vanusest, enamik vähijuhtumeid esineb üle 55-aastastel inimestel.
Millised on vähi riskifaktorid?
Vähi arengul võib olla palju põhjuseid, millest osa on kontrollitavad ja osa mitte. Siin on mõned peamised riskitegurid, mis võivad suurendada vähiriski:
Vanus: Vanus on üks vähi riskitegureid. Suur osa vähijuhtudest diagnoositakse üle 55-aastastel inimestel. Selle põhjuseks võivad olla aastate jooksul kogunenud geneetilised kahjustused ja muutused immuunsüsteemi talitluses.
Geneetika: mõnel juhul võib vähk olla pärilik, kui inimestel on pärilikud geneetilised mutatsioonid, mis suurendavad nende vähiriski. Sellised mutatsioonid võivad mõjutada erinevaid vähitüüpe, nagu rinnavähk, munasarjavähk ja käärsoolevähk.
Elustiil ja käitumine: Suitsetamine, liigne alkoholitarbimine, ebatervislikud toitumisharjumused, vähene kehaline aktiivsus ja ülekaal on tegurid, mis suurendavad märkimisväärselt paljude vähiliikide, eriti kopsu-, maksa-, soole- ja rinnavähi, riski.
Keskkonnategurid: keskkonnategurid, nagu õhusaaste, töökeskkonnas leiduvad kemikaalid ja pikaajaline päikese käes viibimine, võivad soodustada vähi teket. Näiteks pikaajaline päikesevalguse käes viibimine suurendab nahavähi riski.
Infektsioonid: Mõned viirused ja bakterid võivad põhjustada vähki. Näiteks inimese papilloomiviirust (HPV) seostatakse emakakaelavähiga, kuid hepatiidiviirused (HBV, HCV) suurendavad maksavähi riski.
Kuidas saab vähiriski vähendada?
Kuigi vähi arengul on palju tegureid, mis ei ole täielikult teie kontrolli all, võite võtta mitmeid meetmeid, et vähendada oma riski haigestuda:
- Tervislik eluviis: tasakaalustatud toitumine, regulaarne treenimine ja tervisliku kehakaalu säilitamine võivad märkimisväärselt vähendada mitmete vähivormide riski.
- Suitsetamisest loobumine: suitsetamine on kopsuvähi peamine põhjus ja suitsetamisest loobumine vähendab oluliselt mitte ainult kopsuvähi, vaid ka teiste vähivormide riski.
- Päikesekaitse: päikesekaitsekreemi kasutamine, pikaajalise päikese käes viibimise vältimine ja solaariumi kasutamine võivad vähendada nahavähi riski.
- Regulaarsed testid ja sõeluuringud: paljusid vähiliike, näiteks rinna- ja käärsoolevähki, saab tavapäraste testide ja sõeluuringutega varajases staadiumis avastada. Varajane diagnoosimine suurendab sageli eduka ravi võimalusi.
Kokkuvõte
Vähk on levinud haigus, mille esinemissagedus kasvab ja erinevate allikate andmetel kogeb seda haigust elu jooksul iga kolmas inimene. Vähiriski on aga võimalik vähendada tervislike eluviiside järgimise ja ennetavate meetmetega. Samuti võib vähi varajane avastamine oluliselt parandada ravi tulemusi. Teadusuuringud ja kaasaegne meditsiinitehnoloogia aitavad lisaks ravimeetoditele täiustada ka vähi ennetamist ja varajast diagnoosimist, mis on oluline vähi leviku vähendamiseks tulevikus.
- Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) – Cancer Fact Sheet
- Ameerika Onkoloogide Selts (ACS) – Cancer Facts & Figures 2020
- National Cancer Institute (NCI)- Cancer Statistics 2020
“Vähktõve” diagnoos ei tohiks olla kohtuotsus. Selle asemel peaks see olema lähtepunkt mõistmisele ja ravile, mis põhineb konkreetse patsiendi jaoks nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt parimatel võimalustel. 🌿
📞 Lisainfo ja konsultatsioonile kandideerimine: +371 27 337 768