Rinnavähk on üks enim diagnoositud vähiliike maailmas ja naistel on rinnavähi risk palju suurem kui meestel. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul diagnoositakse igal aastal rohkem kui 2 miljonit uut rinnavähi juhtu ja see arv kasvab jätkuvalt. Kuid miks on rinnavähk nii levinud ja millised on selle kõrge esinemissageduse peamised tegurid?
1. Hormoonide tase
Üks peamisi tegureid, mis on seotud rinnavähi esinemisega, on hormoonide tase. Östrogeen ja progesteroon on kaks peamist naissuguhormooni, mis reguleerivad menstruaaltsüklit ja rasedust. Need hormoonid võivad mõjutada rinnarakke ja pikaajaline kokkupuude hormoonidega võib suurendada vähiriski. See kehtib eriti naiste kohta, kes:
- Menstruatsiooni algus väga noorelt (enne 12 aastat),
- menopausi algus hilisemas eas (pärast 55 aastat),
- Rasedus hilisemas eas või elu ilma lasteta,
- Ärge kasutage hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ega östrogeeni sisaldavat asendusravi.
Uuringud näitavad, et pikaajaline kokkupuude hormooni östrogeeniga võib stimuleerida rinnarakkude kasvu, mis suurendab vähiriski. Naistel, kes rasestuvad varem ja imetavad sagedamini, on rinnavähi risk väiksem, sest rasedus ja imetamine vähendavad östrogeeni pikaajalist mõju rinnarakkudele.
2. Kas lastetutel naistel on suurem risk rinnavähi tekkeks?
Naistel, kes pole sünnitanud või kelle lapsed ei ole rinnaga toidetud, võib tegelikult olla suurem risk rinnavähi tekkeks. See on tingitud östrogeeni pikaajalisest toimest rinnarakkudele. Rasedus ja imetamine vähendavad oluliselt selle hormooni toimet. Raseduse ajal toimuvad rinnarakkudes struktuursed muutused, mis muudavad nad vähile vähem vastuvõtlikuks. Imetamine omakorda vähendab östrogeeni mõju rinnarakkudele, kuna organism toodab sel ajal teisi hormoone, mis vähendavad vähiriski.
Seega kogevad naised, kes pole kunagi olnud rasedad või kelle lapsed ei ole rinnaga toitnud, pikemat kokkupuudet östrogeeniga, mis võib suurendada vähiriski. Lisaks puutuvad naised, kes lükkavad rasedust hilisemasse vanusesse või otsustavad elada ilma lasteta, pikemalt kokku puutuda menstruatsiooniga, mis suurendab ka nende hormoonide kokkupuudet rinnarakkudega, aidates kaasa vähi võimalikule arengule.
3. Geneetilised tegurid
Umbes 5-10% rinnavähi juhtudest on geneetilised. See tähendab, et mõned naised sünnivad geneetiliste mutatsioonidega, mis suurendavad nende riski haigestuda rinnavähki. Kaks kõige levinumat mutatsiooni on BRCA1 ja BRCA2. Need mutatsioonid suurendavad oluliselt nii rinna- kui ka munasarjavähi tekkeriski. Nende geneetiliste mutatsioonidega naistel on kuni 80% tõenäosus haigestuda elu jooksul rinnavähki.
Perekonna ajalugu on oluline. Kui ühel lähimatest sugulastest (vanaema, ema, õde) on olnud rinnavähk, siis on ka teistel pereliikmetel suurenenud risk sellesse haigestuda.
4. Vanus ja elustiil
Vanus on üks olulisemaid rinnavähi riskitegureid. Enamik naisi, kellel on diagnoositud rinnavähk, on üle 50-aastased, mis näitab, et risk rinnavähki haigestuda suureneb koos vanusega. Naised vanuses 60+ on selle haiguse suhtes vastuvõtlikumad kui nooremad naised.
Elustiil võib omakorda mõjutada ka rinnavähi riski. Näiteks:
- Alkoholi tarbimine: Uuringud näitavad, et alkoholi tarbimine isegi väikestes kogustes võib suurendada rinnavähi riski, sest alkohol võib tõsta östrogeeni taset, mis soodustab vähirakkude arengut.
- Füüsiline aktiivsus: regulaarne füüsiline aktiivsus võib seevastu vähendada vähiriski, sest füüsiliselt aktiivsed naised vähendavad östrogeeni ja insuliini taset, mis vähendavad vähi teket.
5. Keskkonnategurid ja kemikaalid
Tööstusliku arenguga seotud keskkonnategurid ja kemikaalid on samuti seotud rinnavähi suurenenud riskiga. Ained, nagu pestitsiidid, hormoonid ja plastides leiduvad kemikaalid (BPA), võivad mõjutada organismi hormonaalset tasakaalu ja soodustada muutusi rinnarakkudes.
Uuringud näitavad, et pikaajaline kokkupuude teatud keemiliste ühenditega võib põhjustada raku mutatsioone, mis omakorda võivad kaasa aidata vähi arengule.
6. Varasemate haiguste ja ravi tagajärjed
Naistel, kellel on olnud emakavähk, eriti kui nad on saanud hormoonravi, on suurem risk rinnavähi tekkeks, sest ravis kasutatav östrogeen võib soodustada vähirakkude kasvu. Samamoodi on naistel, kes on saanud rinna või rinnapiirkonna kiiritusravi, suurem risk hilisemas elus rinnavähki haigestuda, kuna kiirgus võib kahjustada terveid rakke, põhjustades rakumutatsioone. Keemiaravi võib põhjustada ka kõrvaltoimeid, mis mõjutavad rinnakude, näiteks võivad keemiaravi ajal kasutatavad ravimid kahjustada rakke ja viia sekundaarsete vähivormide tekkeni. Seetõttu on seda tüüpi ravi saanud naistel oluline käia regulaarselt kontrollis ja jälgida oma tervist.
Rinnavähk on multifaktoriaalne haigus, mis on seotud geneetiliste, hormonaalsete, keskkonna- ja elustiili teguritega. Kuigi me ei saa seda haigust täielikult ära hoida, võib riskitegurite teadmine aidata naistel teha oma tervise kohta teadlikke otsuseid. Regulaarsed kontrollid, tervislik eluviis ja asjakohane ravi võivad oluliselt parandada võimalusi varakult avastada vähk ja sellega edukalt võidelda.
📞 Lisainfo ja konsultatsioonile kandideerimine: +371 27 337 768