Sünnimärgid, tuntud ka kui mutid, on tavalised nahakasvud, mille värvus võib varieeruda pruunist mustani. Need võivad olla lamedad või kõverad ning tekivad pigmenti (melaniini) tootvate naharakkude liigsel jagunemisel. Enamik mutte on healoomulised ega kujuta tervisele ohtu. Siiski on oluline märkida, et mõned mutid võivad viidata suurenenud nahavähi riskile, eriti melanoomile, mis on kõige ohtlikum nahavähi tüüp.
1. Mis seos on sünnimärkide ja vähi vahel?
Sünnimärke võib seostada nahavähi tüüpidega, peamiselt melanoomiga, mis areneb melanotsüütides, pigmenti tootvates naharakkudes. Kui mutt muutub ebatüüpiliseks või ilmub uus mutt täiskasvanueas, võib see viidata melanoomiriskile. Samuti väärib märkimist, et sellised tegurid nagu geneetiline eelsoodumus, UV-kiirgus, muttide arv ja suurus nahal suurendavad melanoomi riski.
Tähtis: mitte kõik mutid ei ole ohtlikud ja mitte kõik mutid ei viita vähi arengule. Siiski on teada mõned tegurid, mis võivad viidata suurenenud riskile ning oluline on regulaarselt jälgida mutte võimalike muutuste osas.
2. Millised on peamised hoiatusmärgid?
Arstid kasutavad “ABCDE” reeglit, et aidata inimestel kindlaks teha, kas mutid võivad olla vähi tunnused:
A – Asümmeetria: kui muti üks pool erineb teisest, võib see olla kahtlane märk, kuna mutt on ebatüüpiline.
B – servad: muti ebaselged, ebakorrapärased või ebaselged servad võivad viidata vähi arengule.
C – värvus: ebaühtlase värvi või erineva värviga (must, pruun, punane, sinine) sünnimärgid võivad olla kahtlased.
D – läbimõõt: kui muti läbimõõt on suurem kui 6 mm (umbes pähkli suurune), võib see olla vähiriski märk.
E – Muutused: kui mutt muudab kuju, värvi või suurust, tuleb seda pidada hoiatusmärgiks.
Lisaks nendele teguritele on oluline olla tähelepanelik, kui mutt hakkab veritsema, sügelema või muutub valulikuks. Selliste muutuste ilmnemisel on soovitatav koheselt arstiga nõu pidada.
3. Millised tegurid suurendavad mutidega seotud vähiriski?
Geneetiline eelsoodumus: inimestel, kelle perekonnas on esinenud melanoomi (kõige agressiivsem nahavähi tüüp), on suurem risk selle tekkeks.
Sünnimärkide regulaarne jälgimine on soovitatav, kui:
- Teil on palju sünnimärke (kehal on rohkem kui 50 sünnimärki).
- Teil on suur või düsplastiline (ebanormaalne) mutt.
- Teil on hele nahk, mis on päikesepõletuse suhtes vastuvõtlik.
- Teil on olnud palju päikesepõletust, eriti lapsepõlves.
- Te puutute kokku pikaajalise UV-kiirgusega, näiteks kasutades regulaarselt solaariumi.
4. Kuidas sünnimärke diagnoositakse ja ravitakse?
Kui kahtlustatakse, et mutt võib olla pahaloomuline, teeb arst dermatoskoopia – nahauuringu spetsiaalse aparaadiga, mis suurendab pilti ja võimaldab hoolikalt uurida muti ehitust. Vajadusel võidakse teha biopsia, kus vähi olemasolu kinnitamiseks või välistamiseks võetakse väike koeproov, mida uuritakse mikroskoobi all.
Kui diagnoositakse melanoom või muu pahaloomuline nahahaigus, hõlmab ravi tavaliselt operatsiooni. Raskematel juhtudel võib osutuda vajalikuks keemiaravi, kiiritusravi või immunoteraapia.
5. Kuidas vähendada nahavähi riski?
Olge UV-kiirgusega ettevaatlik: hoidke otsese päikesevalguse eest, kandke mütsi, heledaid mittesünteetilisi riideid, kasutage päikesekaitsekreemi.
Vältige solaariumit: solaariumide kasutamine suurendab nahavähi riski.
Kontrollige regulaarselt oma mutte: tehke enesekontroll, et märgata muutusi mutides varakult ja pöörduda kohe arsti poole.
“Vähktõve” diagnoos ei tohiks olla kohtuotsus. Selle asemel peaks see olema lähtepunkt mõistmisele ja ravile, mis põhineb konkreetse patsiendi jaoks nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt parimatel võimalustel. 🌿
📞 Lisainfo ja konsultatsioonile kandideerimine: +371 27 337 768