Kurkumiin

Kirjeldus

Aasia riikides on kurkumit iidsetest aegadest kasutatud mitte ainult toiduvalmistamisel, vaid selle raviomadusi kasutatakse ka haavade ja nahahaiguste, sealhulgas nahaprobleemide, näiteks põletiku ja erinevat tüüpi lööbe raviks.

Meditsiinis on alates 1949. aastast tehtud erinevaid kurkumiini kasutamise uuringuid, mis kinnitavad, et see sisaldab erinevaid bioloogiliselt aktiivseid aineid, millel on antibakteriaalne toime. Need uurimused avaldati ka mitmetes ajakirjandusväljaannetes. Need väljaanded ajendasid täiendavaid uuringuid, mis näitasid, et kurkumil on olulised põletikuvastased omadused.

Paljud loomade ja inimeste koekultuuridega tehtud uuringud kinnitavad, et kurkumiin on võimeline mõjutama põletikulist protsessi organismis mitte ainult seda maha surudes, vaid soodustab ka põletikuvastaste tegurite aktiveerumist. Sel põhjusel kasutatakse kurkumit laialdaselt erineva päritoluga krooniliste põletikuliste haiguste – Alzheimeri tõve, allergiate, südame-veresoonkonna haiguste ja isegi vähi – ravis. Tänapäeval viiakse USA-s läbi rohkem kui 40 erinevat uuringut, et saada tulemusi kurkumi efektiivsuse kohta erinevate haiguste ravis.

Kurkumiin on tuntud kui aine, millel praktiliselt puuduvad soovimatud kõrvalmõjud, enamik inimesi talub seda hästi, isegi kui päevane annus ulatub 10 või enama grammi.

Kahjuks takistab kurkumiini pealekandmist välispidiselt mõnevõrra iseloomulik erekollane värvus, mis jätab nahale ja riietele värvilised plekid. Teine oluline asi, mida tuleks tähele panna, on selle halb imendumine organismis seedetrakti kaudu. Järelikult on selle aine kohaletoimetamine sihtorganitesse pärsitud. Selle ravimifirma poolt välja töötatud tooted on aga valmistatud nii, et välistada ülalmainitud puudused ja saavutada kurkumiini maksimaalne toime.